Eesti värbamise ajalugu on tihedalt seotud riigi üldise ajaloo ja tööjõuturu arenguga. Nõukogude ajal oli värbamine tsentraliseeritud ja riiklikult kontrollitud, kus tööjõu liikumine oli piiratud ja töökohtade jaotamine toimus riiklike plaanide alusel. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal muutus Eesti tööjõuturg oluliselt. Värbamisprotsessid muutusid vabamaks ja turupõhisemaks, võimaldades ettevõtetel ja organisatsioonidel ise otsustada, keda ja kuidas nad tööle võtavad.
1990. aastatel hakkasid Eestis tekkima esimesed värbamisagentuurid, mis pakkusid spetsialiseeritud teenuseid tööandjatele ja tööotsijatele.
Interneti levikuga 2000ndatel muutus värbamine veelgi dünaamilisemaks, võimaldades töökuulutuste ja CV-de jagamist veebiplatvormidel. Tänapäeval on Eesti värbamisturul mitmeid rahvusvahelisi ja kohalikke värbamisagentuure, mis kasutavad kaasaegseid tehnoloogiaid ja meetodeid, sealhulgas sotsiaalmeediat ja andmeanalüüsi, et leida parimaid talente. Eesti tööjõuturg on pidevas muutumises, kohanedes majanduslike ja demograafiliste muutustega. Värbamisprotsessid on muutunud professionaalsemaks ja mitmekesisemaks, pakkudes tööandjatele ja tööotsijatele rohkem võimalusi ja paindlikkust.